Juuni kalender

1 juuni.
Püha Dmitri Donskoi

Püha Dmitri Donskoi sündis 1350. aastal ja kasvas üles Moskva metropoliidi püha Aleksei juhendamisel. Tema kristlik vagadus ühines väljapaistva riigitegelase andega. Ta pühendas oma elu Vene maade ühendamisele ja Vene vabastamisele tatari-mongoli ikke alt.
Kogudes jõude otsustavaks lahinguks Mamai vägede vastu, palus püha Dmitri õnnistust püha Sergei Radonežskilt. Vanaisa julgustas vürsti ja saatis talle appi skeemnikud Aleksandri ja Andrease. Võidu eest Kulikovo väljal, mis saavutati Jumalaema sündimise pühal, hakati Dmitrit kutsuma Donskoiks.
Ta rajas Uspenski kloostri Dubenka jõe äärde ning ehitas Jumalaema Sündimise kiriku langenud sõjameeste haudadele. Püha Dmitri suri 19. mail 1389. aastal ja maeti Moskva Kremli Peaingli katedraali.

3 juuni.
Vladimir Jumalaema ikooni püha

Vladimir Jumalaema ikooni püha on seatud mälestamaks Moskva pääsemist 1521. aastal tatarlaste sissetungi eest, mida juhtis khaan Mahmet-Girei.
Tatari väed liikusid kiiresti Moskva poole, põletades ja hävitades vene linnu ja külasid. Suurvürst Vassili kogus vägesid tatarlaste vastu, samal ajal kui Moskva metropoliit Varlaam koos linnaelanikega palvetas tuliselt pääsemise eest hävingust.
Neil rasketel päevadel nägi üks vagatsev pime nunn ilmutust: Moskva pühakud väljusid Kremlist läbi Spasski värava, kandes endaga kaasa Vladimir Jumalaema ikooni – Moskva peamist reliikviat – kui Jumala karistust linnaelanike pattude eest. Spasski väravate juures tulid neile vastu pühad Sergei Radonežist ja Varlaam Hutiinist, kes palusid pisarsilmil, et nad ei jätaks Moskvad maha.

Üheskoos tõstsid nad tulise palve Jumala poole pattude andeksandmiseks ja linna päästmiseks vaenlase käest. Pärast palvet pöördusid pühakud tagasi Kremlisse ja tõid ikooni tagasi oma paika.
Sarnane nägemus anti ka Moskva pühakule, õndsale Vassilile, kellele ilmutati, et tänu Jumalaema eestkostele ja pühakute palvetele jääb Moskva püsima.
Tatari khaanile ilmus nägemuses Jumalaema, keda ümbritses võimas sõjavägi, mis suundus tatarlaste vastu. Hirmust haaratud tatarlased põgenesid ja Vene riigi pealinn jäi puutumata.

20 juuni.
Püha Varlaam Hutõnski

Püha Varlaam Hutõnski elas 12. sajandil. Ta oli pärit mõjukast Novgorodi perekonnast ning veetis oma lapsepõlve Novgorodis. Noorelt siirdus ta eraldatud Lisitši kloostrisse, kus võttis vastu mungapühitsuse. Seejärel asus ta elama üksildasele künkale Volhovi jõe ääres, paika nimega Hutõn, mis asub umbes kümne versta kaugusel Novgorodist.
Eraldatuses elas püha Varlaam karmi elu: ta palvetas pidevalt ja pidas väga rangeid paaste. Ta tegutses innukalt rasketes töödes – raius ise metsa, saagis puud ja haris maad. Mõned Novgorodi elanikud kogunesid tema juurde, soovides jagada tema elu ja vaimulikke pingutusi.
Õpetades tulijaid, ütles püha Varlaam:
„Lapsed, hoiduge ebaõiglusest, ärge kadestage ega laimake. Olge vaoshoitud vihas, ärge andke raha liigkasuvõtuks. Ärge mõistke ebaõiglast kohut. Ärge vanduge valesti ning kui olete andnud vande, täitke see. Ärge alluge lihalikele himudele. Olge alati leebed ja armastavad kõigi vastu. See voorus on iga hea teo algus ja juur.“
Varsti ehitati Issanda Muutmise auks kirik ning asutati klooster. Jumal andis püha Varlaamile imetegude ja ettenägemise anni, et ta võiks teenida ligimesi. Kui tema elu hakkas lõppema, saabus Jumala tahtel Konstantinoopolist preester-munk Antonios – tema eakaaslane ja sõber.
Õnnistatud Varlaam ütles talle:
„Armas vend! Jumala arm on sellel kloostril. Ma annan nüüd selle kloostri sinu hoolde. Hoolitse selle eest. Mina lahkun nüüd Taevaste Kuninga juurde. Kuid ära muretse: oma ihu jätan ma siia, kuid vaimus olen ma alati teiega.“
Andnud viimased õpetussõnad vendadele, käskides neil hoida õigeusku ja elada alandlikult, läks püha Varlaam Issanda juurde 6. novembril 1192. aastal.

24 juuni.
Jumalaema ikoon "Tuleb austada"

Asub Kairei kloostri katedraali altariruumis kõige kõrgemal kohal Athosel.
Ühel pühapäeval läks läheduses elanud vana munk kloostrisse koguöö jumalateenistusele. Kelluia (eraklukku) jäi noor noviits. Öö saabudes koputas uksele tundmatu munk. Koguöö teenistuse ajal, kui tuli laulda "Auärsem kui keerubid...", tõusid nad koos tundmatu külalisega püsti Jumalaema ikooni ees, mida kutsuti "Halastajaks", ning külaline märkis, et nemad alustavad lauluga "Vääriline on...". Selle ennekuulmatu laulu ajal kiirgas Jumalaema ikoon taevast valgust ja noviits valas liigutusest pisaraid. Tema palvel kirjutas imeline külaline selle imelise laulu kivile, mis tema käe all muutus pehmeks nagu vaha, kuna paberit polnud. Oma nimeks nimetas ta Gabrieli ning kadus seejärel nähtamatult.
Jumalaema ikoon, mille ees laul "Vääriline on" esimest korda kõlas, viidi Karje Uspenski Jumalaema uinumise peakirikusse.
Paljud ikoonid kirjaga 'Väärikas on' ('Halastav') on vene kirikutes suure austusega hinnatud. Peterburi Galerni sadamasse ehitati Halastava Jumalaema auks viiekupliline kirik, kuhu paigutati Athoselt saadetud armurikas ikoon 'Halastav'.