Mai kalender

Kristuse SurnuPashaist Pashalestõusmise helge püha

3. mai
Püha Nikolai (Velimirović), Ohridi ja Žiča piiskop, serblane
 

Püha Nikolai, meie päevade jumalakandja isa, sündis 23. detsembril 1880. Tema vanemad, talupojad ja põllumehed, katkestasid alati töö igapäevaseks palveks ning pidasid kinni kiriklikest paastudest ja jumalateenistustest. Lapsest saadik selle taevase leivaga toidetud Nikolai sai hiljem tuntuks kui „uus Kuldvaar“, keda kogu õigeusklik maailm armastas tema jutluste, õpetuste ja kirjutiste pärast. Ta võttis vastu mungapühitsuse, seejärel sai temast iero-munk ja 39-aastaselt Žiča piiskop. Teise maailmasõja ajal oli ta vangistatud Dachau koonduslaagris. Pärast sõda päästis ta paljud hüljatud Serbia kloostrid hävingust, saates sinna nunnasid, et asendada piinatud, vangistatud või sõjaväkke võetud munki. Ta teenis piiskopi ja vaimse juhina Ameerikas ning suri Püha Tihhoni kloostris Lõuna-Canaanis, Pennsylvanias. Tema säilmed viidi 3. mail 1991 tagasi tema kodukülla Lelichi, Serbia südamesse.

18. mai
Jumalaema ikoon „Karskamatu Karikas“
 

Ikooni „Karskamatu Karikas“ ees palvetatakse tänaseni eelkõige selleks, et vabaneda halbade harjumuste — nagu alkoholi- või narkosõltuvuse — küüsist. Kuid seda ikooni armastavad ja austavad mitte ainult need, kes on nende probleemidega kokku puutunud, vaid kõik kristlased, kes annavad au Jumalaemale.
Ikooni „Karskamatu Karikas“ tähendus ei piirdu ainult palvetega sõltuvustest vabanemise eest. Sellel kujutisel peitub sügav vaimne tähendus, mis annab tuge ja lootust kõigile usklikele.
Ikoonil näeme Jumalaema ees karikat, milles on Kristus-laps. Just Tema on igavene allikas, mis annab jõudu, lohutust ja rõõmu. Kurbuse ja patu karika võib küll põhjani juua, aga Jumala armastuse karikas on ammendamatu, karskamatu. Igaüks, kes on valmis oma elu muutma, järgima käske, armastama Kristust ja ligimest, võib sellest karikast ammutada eluandva sõõmu ja kogeda Issanda suurt halastust. Tõusta taas üles, elustuda ja uueneda.

22. mai
Püha Nikolai, Lüükia Myra peapiiskop, Imetegija

Sel päeval tähistatakse püha Nikolai säilmete üleviimist Lüükia Myrast Itaalia linna Bari. See sündmus tekitas erilist austust Imetegija vastu ning selle tähistamiseks kehtestati eriline püha 9. (22.) mail. Esialgu tähistas seda püha ainult Itaalia linna Bari elanikkond. Teistes Lääne ja Ida kristlikes maades ei võetud püha vastu, kuigi säilmete üleviimisest oldi laialdaselt teadlik. Seda võib seletada keskaegsele ajastule iseloomuliku tava järgi austada eeskätt kohalikke reliikviaid. Lisaks sellele ei kehtestanud Kreeka Õigeusu Kirik selle mälestuspäeva tähistamist, kuna säilmete kaotus oli talle kurb sündmus.
Vene Õigeusu Kirik seadis püha Nikolai säilmete üleviimise mälestuspäeva 9. (22.) mail kehtima varsti pärast aastat 1087. See põhines sügaval ja kindlal austusel, mida vene rahvas oli selle suure Jumala mehe vastu arendanud juba alates kristluse vastuvõtmisest koos Kreekast saabunud pühakute austamisega. Püha Nikolai imevägiteod maal ja merel olid vene rahvale laialdaselt tuntud. Nende lõputu vägi ja rohkus annavad tunnistust selle suure pühaku erilistest armuandide jagamisest kannatavale inimkonnale. Tema kui kõikvõimsa Imetegija kuju sai vene inimese südamele eriti kalliks, sest see sisendas sügavat usku ja lootust tema abile. Lõputud imed on tunnistanud vene rahva usku Jumala meelepärase sulase kindlasse abisse.
 

29. mai
Issanda taevaminemine

Issanda Taevaminemispühal meenutab Kirik sündmusi, mis toimusid nelikümmend päeva pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Pärast ülestõusmist ilmus Päästja korduvalt oma jüngritele, kinnitades nende usku ja valmistades neid ette Püha Vaimu laskumiseks, mis toimus varsti pärast taevaminemist, nelipühal.
Taevaminemispäeval kogus Issand apostlid kokku ja viis nad linnast välja Betaaniasse – asulasse Õlimäel. Õlimäel õnnistas Kristus neid ja hakkas tõusma taevasse. Taevaminemise ajal varjas Teda pilv. Tema ülesminekul ilmusid kaks inglit, kes kuulutasid kohalolijatele (sealhulgas apostlitele) Kristuse tulevasest teisest tulemisest.