Juuli kalender

2. juuli
Püha Johannes Shanghai ja San Francisco piiskop

Püha Johannes Shanghai ja San Francisco piiskop (1896–1966) oli väljapaistev Vene Õigeusu Kiriku Välismaal piiskop, kes sai juba oma eluajal tuntuks suure askeedi ja imetegijana.
Peamised elusündmused:
• Teenimine kogu maailmas: revolutsiooni tõttu lahkus ta Venemaalt. Ta teenis Jugoslaavias, Hiinas (Shanghais), Lääne-Euroopas (Prantsusmaal ja Madalmaades) ning Ameerika Ühendriikides.
• Hoolitsus orbude eest: Shanghais päästis ta sadu lapsi, korraldades varjupaiga ja kogudes isiklikult tänavatel annetusi.
• Range askeet: ta peaaegu kunagi ei maganud lamades, vaid puhkas istudes, ei kandnud jalatseid, mistõttu teda kutsuti paljajalgseks, ning palvetas igal ööl kaua ja pisaratega.
• Imetegija: juba tema eluajal vaigistati tema palvete läbi loodusjõude, näiteks Filipiinidel, ning tervendati raskelt haigeid.
Ta kanoniseeriti 2. juulil 1994. aastal. Pühaku säilmed puhkavad tänapäeval San Francisco katedraalis, kuhu voolab iga päev palverändureid kogu maailmast.

6. juuli
Püha õige Artemi Verkolski

Püha õige Artemi Verkolski sündis 1532. aastal Dvina piirkonna Verkolas. Vaga vanemate pojana oli Artemi kannatlik, tasane ja hoolas nooruk, kes püüdles kõigis heategudes.
23. juunil 1545 tabas kolmeteistaastast Artemit ja tema isa põllul äike. Ühe kõuepaugu ajal langes nooruk Artemi surnult maha. Inimesed arvasid, et see on Jumala kohtu märk, ning jätsid tema keha männimetsa matmata.
Kahekümne kaheksa aastat hiljem nägi küla vaimulik valgust selle paiga kohal, kus lebas püha Artemi kõdunemata ihu. Kui pühad säilmed kirikusse üle kanti, said need paljude tervenemiste allikaks. Hiljem rajati sellesse külla klooster, mida hakati kutsuma Verkolski kloostriks.
 

17. juuli
Pühad Tsaarlikud märtrid

„Kannatuskandja" on üks pühaduse liike. See on pühak, kes võtab märtrisurma vastu Jumala käskude täitmise eest ning kõige sagedamini oma usukaaslaste käe läbi. Kannatuskandja vägiteo oluline osa seisneb selles, et ta ei pea oma piinajate vastu viha ega osuta vastupanu.
See on nende pühakute liik, kes kannatasid mitte oma tegude ega Kristuse kuulutamise pärast, vaid selle pärast, kes nad olid. Kannatuskandjate ustavus Kristusele väljendub nende ustavuses oma kutsumusele ja määratud osale.
Just kannatuskandjate seas kanoniseeriti keiser Nikolai II ja tema perekond.
Pühade kannatuskandjate - keiser Nikolai II, keisrinna Aleksandra, tsesareevitš Aleksei, suurvürstinnade Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia - mälestust peetakse nende tapmispäeval, 17. juulil uue kalendri järgi (4. juulil vana kalendri järgi).
Keiserliku perekonna austamine, millele pani alguse juba Tema Pühadus patriarh Tihhon oma hingepalves ja sõnavõtus panihhiidal Moskva Kaasani katedraalis tapetud keisri eest kolm päeva pärast Jekaterinburgi mõrva, jätkus - hoolimata valitsevast ideoloogiast - mitme aastakümne vältel meie ajaloo nõukogude perioodil.

 

21. juuli
Kaasani linna ilmunud Kõigepühama Jumalasünnitaja ikooni ilmumine

28. juunil 1579 hävitas püha Nikolaus Tula kiriku lähedalt alanud kohutav tulekahju osa linnast ja muutis poole Kaasani kremlist tuhaks. Linn hakkas peagi varemeist tõusma. Koos teiste tulekahjus kannatanutega ehitas põlengu alguspaiga lähedale endale uut maja strelets Daniil Onutšin. Tema üheksa-aastasele tütrele Matroonale ilmus unes Jumalasünnitaja ja käskis välja kaevata oma ikooni, mis oli veel moslemite võimu ajal õigeusu salajaste tunnistajate poolt maa sisse peidetud. Tüdruku sõnadele ei pööratud tähelepanu. Kolm korda ilmus Jumalaema ja näitas paika, kuhu imettegev ikoon oli varjatud. Lõpuks hakkasid Matroona ja tema ema näidatud kohas kaevama ning leidsid püha ikooni.
Imeetabase leidmise paika saabus vaimulikkonna eesotsas peapiiskop Jeremija ning kandis püha kuju lähedal asuvasse püha Nikolaus Imetegija kirikusse. Sealt viidi see pärast molebenit ristkäiguga Kuulutamise katedraali - Kaasani linna esimesse õigeusu kirikusse, mille oli lasknud püstitada Ivan Julm. Rongkäigu ajal said tervenemise kaks pimedat, Joosep ja Nikita.
1579. aastal saadeti Moskvasse nimekiri Kaasanis ilmunud ikoonist, ülevaade selle leidmise asjaoludest ja kirjeldus toimunud imedest. Tsaar Ivan Julm käskis ilmutuse paigale rajada kiriku Kaasani Jumalaema ikooni auks, kuhu püha ikoon ka paigutati, ning asutada naiskloostri. Matroona ja tema ema, kes olid pühaduse leidmisele kaasa aidanud, võtsid selles kloostris mungapühitsuse.
Nikolause kirikus, kus Kaasani ikooni ees peeti esimene moleben, oli sel ajal preestriks tulevane patriarh Hermogen, Moskva püha piiskop (†1612; mälestuspäev 17. veebruaril). Viisteist aastat hiljem, 1594. aastal, juba Kaasani metropoliidina, koostas ta jutustuse neist pühadest sündmustest, mille tunnistaja ja osaline ta ise oli: „Jutustus ja imed Kõigepuhtama Jumalasünnitaja ausast ja kuulsusrikkast ilmumisest, see tähendab Tema kujust Kaasanis.” Selles jutustuses on suure faktilise täpsusega kirjeldatud palju tervenemisi, mis sündisid imettegeva ikooni läbi usklike palvete peale.
Väike ikoon, mille tüdruk Matroona leidis hiljuti Vene tsaaririigiga liidetud võõramaalaste äärealal, sai peagi kogu rahva pühaduseks, Jumalaema taevase kaitse märgiks, mis oli ilmutatud kogu Vene Kirikule, sest õigeuskliku rahva hing tundis Kõigepuhtama Valitsejanna erilist osalust kodumaa ajaloolises saatuses.